Kuidas team "Aconcagua 2005" käis Võsu rogainil
Tiim "Aconcagua 2005" koosseisus:
Leivo Sepp, Airi Sokk, Alar Jõeste
Ilm tõotas tulla külm ja tuuline, kuid ilma vihmata - vähemalt nii näitas WeatherOnline.
Rogaini näol on tegemist orienteerumisvõistlusega, kus etteantud aja jooksul tuleb läbida niipalju kontrollpunkte kui võimalik. Lähemal asuvad kontrollpunktid annavad vähem punkte, kaugemal asuvad rohkem punkte - siit tulenevalt on alati mõistlik planeerida oma rada ka kõige kaugemate punktideni.
Start anti laupäeval 9 okt. Võsul kell 9:30 ja jooksuks oli aega 8 tundi - st. lõpetama pidid enne 17:30, muidu hakkavad trahvipunktid maha minema.
Meie võistkonna nimi oli "Aconcagua 2005", kuna enamus selles võistkonnas osalejatest läheb järgmise aasta jaanuaris Lõuna-Ameerika kõige kõrgemale mäele Aconcaguale. Esialgu pidigi meie võistkond olema 4-liikmeline - Leivo Sepp, Alar Jõeste, Airi Sokk ja Kaja Pino - kuid viimasel hetkel selgus et Kaja ei saa tulla.
Sel hetkel kui stardipauk anti, polnud meie võistkonna kõigil liikmetel veel isegi mitte numbreid küljes - rääkimata sellest et meil oleks rada planeeritud. Stardiaeg oli meil 5 minutit peale starti. Hakkasime jooksma mingis suunas, kus oli lai tee ja kuhu paljud ees jooksid. Leivo vaatas kiiruga kaarti ja otsustas et alustatakse jooksu Käsmu poolsaarelt, mispeale Alar ka kompassi kätte võttis ja teatas, et sellisel juhul peaksime hoopis teisele poole jooksma :-)
Igatahes jooksime siis hoopis sisemaa poole. Esimesed punktid tulid suhteliselt kiiresti, kuigi teise punkti leidmine osutus esialgsest raskemaks just kaardi ebatäpsuse tõttu. Edaspidi orienteerumisega probleeme ei tekkinud, kuna harjusime nende "ebatäpsuste" ja samuti kaardi mõõtkavaga.
Kuna meie 3-ses pundis oli 2 orienteerujat - Alar ja Leivo - õnnestus trajektoori mahamärkimine nö. jooksu pealt. Kahepeale orienteerusime ning samal ajal ka diskuteerisime parima marsruudi osas, mille kohta ette rutates võib öelda, et sai suurepärane.
Kuna me oleme kõik ka multispordiga tegelenud, siis oli vaikimisi juba sisse programmeeritud Võsu jõe ületamine, millega me ka suurepäraselt toime tulime. Vaatamata sellele, et hiljem juhendit lugedes leidsime sealt märkuse, et "Võsu jõgi on ületatav vaid kaardil märgitud sildadel". Kuna me seda enne polnud lugenud, siis ületasime jõe sealt kus meile kõige optimaalsem tundus.
Ühes joogipunktis kohtusime ka meestevõistkonnaga "Team Ironman 2008", kellega sai ka lühidalt rajavalikuid arutatud ning selleks hetkeks oli neil 43 punkti ja meil 42 punkti võetud.
Peatselt läksime taas kumbki oma teed.
Kuid just siis hakkas Alaril põlvehäda peale, arvatavasti sellest pidevast märjas- ja külmasolekust ning mõne aja pärast ta otsustas võistluskeskuse poole pöörata. Jooksnud kolmekesi 4h ja 27km - jätkasid edasist teed kahekesi Leivo ja Airi.
Oh neid mülkaid ja kohutavaid metsaaluseid mis meile ette tulid. Jalad vajusid pidevalt hüppeliigeseni vette ja mudasse ning samal ajal tuli igal sammul ületada risti-rästi mahalangenud puid. See kõik nõudis kõrgendatud tähelepanu ja parajalt osavust ning muidugi füüsilist jõudu. Väga lihtne oleks olnud libiseda mõne puu pealt maha või vähegi vildakalt astudes oma jala välja väänata jne. Iga sammu oli vaja jälgida, kuid samal ajal pidi ka võimalikult kiiresti edasi jõudma.
Kui tee peale jõudsid, siis seda rõõmu oli vaid selleks, et see risti ületada ning teisel pool teed taas metsarägastikku sukelduda.
Kuid kõige hullem - mis kõige kauem tunda andis - olid nõgesed. Joostes märjal heinamaal nõgeste keskel, saad kõrvetada (sest jalas on ju nii õhukesed püksid et sealt tuleb igasugune nõges läbi), kuid see vesi mis kohe jalgade peale tuleb, pühib justkui koheselt selle nõgese kipituse minema.
Aga peale keskpäeva pidime Airiga ületama ühe ilmatuma pika heinamaa, mis oli otsast otsani tuhkkuivasid, nõelteravaid ja ligi inimese pikkuseid nõgeseid täis. Sealt pääsedes ei saanud veel aru millega tegu oli - kui aga jalad 2 päeva hiljem ikka veel kipitavad nõgestest (vaatamata sellele, et saunas ja ujumas on käidud) - tajud lõpuks kui kohutavad ikka ühed nõgesed on.
Ma olen väga palju käinud metsas: orienteerumas, jooksmas, seiklusspordiga seoses - ja alati on nõgeseid olnud, kuid need on hiljemalt järgmiseks hommikuks ununenud. Seekord aga olid eriti viljakad nõgesed, mis peaksid küll lähemate aastate jooksul igasuguse reuma välistama.
Viimase 3 tunni trajektoori valisime mööda teid. Ja praktiliselt ka kogu selle aja jooksime Airiga.
Peale finišeerumist arvutasime oma läbitud punktid ja teepikkuse kokku ning tulemusega jäime väga rahule. Ajaga 7h20min läbisime teepikkuse 50km ja punkte korjasime kokku täpselt 100. Nii et tegelikult oleks võinud 40min veel joosta ja enamgi punkte noppida, kuid nagu selgus polnud sellel mõtet, sest tulemusena läks ikkagi kirja "katkestanud".
Võrreldes ennast teistega, siis 104 lõpetanud segavõistkonna hulgast oleksime oma tulemusega olnud 7-l kohal.
Kokkuvõtteks - oli väga mõnus, kuid kuna tulemust kirjas pole siis see on jooks iseenda jaoks.
Sõime-jõime:
Jooksu ajal sõid Leivo ja Airi kumbki ühe banaani, Leivo ühe kohupiimakreemi, Airi ühe kohukese, kahepeale ka 100gr soolapähkleid ja 1 liiter vedelikku - täpsemalt Aura ACE mahla. St. ei kasutanud mingeid geele/batoone ega muid spetsiaalseid jõujooke.
Rogain 2004, Võsu
Muljed tähendas üles Leivo Sepp